Sisukord
Joonised 4
Sissejuhatus
Inimolu 7
Esimene peatükk
Pöörduks: inimese energiaringe 11
Teine peatükk
Sina kui lõpmatus: sinu kaksteist
tšakrat 31
Kolmas peatükk
Kakskümmend vaimset
energiakeskust 74
Neljas peatükk
Arenev mina 92
Viies peatükk
Eest taha: kehasiseste keskustega
töötamine 126
Kuues peatükk
Sind ümbritsev sina: energiaväli 146
Seitsmes peatükk
Vooluga ühinemine: energiakiired 189
Kaheksas peatükk
Tervendaja
printsiibid 201
Vaimne
kuju 210
Töö
kehaga: võtmepunktid 233
Emotsioonide
mõistmine 253
Oma tunnete vabastamine 276
Olla oma Jumaliku Allika mina:
igapäevaelu šamaanina 294
Lisa 307
Kirjandus
317
Joonised
Joonis
2a Esimesed kaksteist tšakrat Värvileheküljed
Joonis 2b Seitse koonuselise lehtri kujulist
kehasisest tšakrat
ühinevad füüsilise
kehaga selgroo juures
Joonis
2c Tšakrad kasutavad füüsilist,
psüühilist
ja intuitiivset
kommunikatsiooni
Joonis
2d Esimene tšakra
Joonis
2e Teine tšakra
Joonis
2f Kolmas tšakra
Joonis
2g Neljas tšakra
Joonis
2h Viies tšakra
Joonis
2i Kuues tšakra
Joonis
2j Seitsmes tšakra
Joonis
2k Kaheksas tšakra
Joonis
2l Üheksas tšakra
Joonis
2m Kümnes tšakra
Joonis
2n Üheteistkümnes tšakra
Joonis 2o Kaheteistkümnes tšakra ehk tšakra teisene
süsteem
kehasiseste tšakra
punktidega (1–14; 25–32)
Joonis
2p Kaheteistkümnes tšakra ehk tšakra
teisene süsteem
kehasiseste tšakra
punktidega (15–24)
Joonis
3a Kakskümmend vaimse energia
keskust Värvileheküljed
Joonis
5a Tšakrate leidmine pendliga
Joonis
6a Aura kihid Värvileheküljed
Joonis
6b Kroonilise väsimuse all kannatava
inimese aura
Joonis
6c Esimene aurakiht
Joonis
6d Teine aurakiht
Joonis
6e Kolmas aurakiht
Joonis
6f Neljas aurakiht
Joonis
6g Viies aurakiht
Joonis
6h Kuues aurakiht
Joonis
6i Seitsmes aurakiht
Joonis
9a Enamik hinge/meele/keha seostest
Joonis
9b Vahelmine tervenemisstaadium, mis
hõlmab olemuse
väljendumist
(sarnaneb meie eesmärgistatud eluga)
Joonis
9c Edenenud tervenemisstaadium
Joonis
10a 32 tšakrat ja selgroog Värvileheküljed
Joonis
10b Õndra- ja ristluulülid ning nende
seos tšakratega
Joonis
10c Nimmelülid ja nende seos tšakratega
Joonis
10d Rindmikulülid ja nende seos
tšakratega
Joonis
10e Kaelalülid ja nende seos tšakratega
Joonis
13a Täiskasvanumina, sisemine laps,
Jumalik Allikas
Joonis
13b Täiskasvanumina, sisemine laps,
Jumalik Allikas
Joonis
13c Täiskasvanumina, sisemine laps,
Jumalik Allikas
Joonis
13d Jumaliku Allika endasse lubamine on
võti oma minade ühtesulatamiseks
Joonis
14a Rinnavähi energeetilised tunnused
Joonis
14b Eesnäärmevähi energeetilised
tunnused
Joonis
14c Südamehaiguse energeetilised
tunnused
Joonis
14d Depressiooni energeetilised tunnused
Joonis 14e AIDSi energeetilised tunnused
Esimene
peatükk
Pöörduks: inimese energiaringe
Kui vaatad peeglisse, näed
üht kujutist. Enamik meist usub, et see kujutab tema tegelikku välimust.
Mõnikord meile meeldib see, mida näeme, mõnikord mitte. Sellest olenemata tajume
me, et “mina”, kes peeglist vastu vaatab, on tõsiasi. Me oleme peegli õigsuses
nii kindlad, et mõni meist usub isegi, et vastuvaatav pilt on tema tõelise
olemuse peegeldus.
Tegelikult
on meis aga palju rohkem, kui peeglis näha võib. Anatoom selgitaks, et me
tajupilt ulatub vaid nahani ning et sellelt pinnalt ei näe me veresoonte,
lihaste, luude ja organite kogumit, mis paneb keha funktsioneerima. Mõni
professor peaks oluliseks muid nähtamatuid väärtusi ning ütleks, et tühipaljas
kujutis ei kajasta meie teadmiste, õpetatuse ja tarkuse sügavust, mis peitub
mõtteprotsesside ja uskumuste taga. Emad võivad meile nimetada muid vähem
ilmseid tegureid, mis on teinud meist need, kes me oleme, näiteks seiklused,
mis meid kujundasid, pahandused, mis meid vormisid, või kallistused, mis meid
toetasid. Pastor, preester, rabi või spiritist tooks välja omad ilmselged
piirangud, öeldes, et me ei suuda füüsilise keha põhjal kujutleda hinge,
valgust, meelt, jumalikkust, mis teeb meist igaühe ainulaadseks. Meis on palju
rohkem kui see, mida me võime peeglis, fotol, portreel või üksikolukorras näha.
Kas
see tähendab, et peegel valetab? Ei, peegelpilt on vaid piiratud. Peeglil pole
võimet näidata meile meid täielikult, sest see ei suuda peegeldada kogu
füüsilist, vaimset, emotsionaalset ja hingelist tegelikkust. Kas see tähendab,
et peaksime peegli puruks viskama ega uskuma seda enam? Kui ma ütleksin jah,
siis enamik inimesi sulgeks nüüd selle raamatu. Kuidas me siis saame
kontrollida oma meiki ja riietust ning kõditada oma edevust? Asja tuum on
selles, et ese, mida me kõige sagedamini kasutame endale hinnangu andmiseks,
võib parimal juhul pakkuda meile vaid murdosa tõest.
Nähtav
ja nähtamatu
Me kõik oleme ainulaadsed ja
terviklikud, koosnedes nähtavast ja nähtamatust. Siiski kipume ühiskonnas
eirama nähtamatut nähtava kasuks. Fantaseerime teistest vaid nende välimuse
põhjal. Teeme järeldusi emotsionaalse seisundi kohta häälemuutuste põhjal.
Hindame intelligentsust raamitud tunnistuste järgi. Otsustame hinge üle selle
põhjal, millises kirikus keegi käib.
Nähtavas
on nähtamatu võti, kuid mitte kogu tõde. See on vaid kujutis peeglis: pilt,
mille inimene on valinud enda esitlemiseks maailmale. Nähtav on selle
peegeldus, mis lasub sügavamal. Väline peegeldus võib täpselt valgustada
sisemisi tõdesid, ent võib neid ka varjata. Kui üks madala enesehinnanguga
inimene riietub vaeselt, kogeleb ja väldib suhteid, siis teine sama madala
enesehinnanguga inimene võib kanda säravaid riideid, uhkustada Yale’i ülikooli
diplomiga ning olla kolmandat korda abielus. Kui toetume ainuüksi nähtavale,
otsustades teiste või omaenda iseloomu, vajaduste või tõekspidamiste üle, peame
arvestama, et me võime oma nõrkusi nii varjata kui ka uhkelt esile tuua.
Me
peidame, maskeerime ja jäljendame paljudel põhjustel. Üks põhjus on ühiskond.
Oleme muutunud peegelpiltide ühiskonnaks, ent võib-olla oleme ise vähem
tõelised kui kujutised peeglis, mis on siiski kinni hõbedasel põhjal. See pole
needus, vaid ülestunnistus. Me oleme ühiskond, mis on haige ahistamisest,
madalast elatustasemest ja segadustest. Pealkirjad ajalehtedes rõhutavad, kui
väga meid võluvad surm, taktitu avameelsus ja reetmine. Ettevõtted relvastavad
end hea tahte vastu, et kaitsta oma egoistlikke huve. Poliitikud toovad
isikliku ebapädevuse põhjuseks kehva majandust, majandusmehed peavad nigela
majanduse põhjuseks ebapädevaid poliitikuid. Peegelpiltide taga on inimesed,
kes on end nähtamatutest tõdedest ära lõiganud, inimesed, kes suures osas on
kaotanud oma seose loodusega, Vaimuga ja armastusega. Nad on põhistanud
nähtava, kuid mitte nähtamatu.
Meie
sisemise ja välise mina vahel oleva kuristiku teine põhjus peitub perekonnast
pärit mudelites. Arvatakse, et umbes 70–99% perekondadest ei ela õnnelikult.
Paljud meist on üles kasvanud peredes, kus on esinenud mingit laadi ahistamist,
ja enamus on otseselt või kaudselt kogenud kas mahajäetust või füüsilist,
seksuaalset, sõnalist või emotsionaalset ahistamist.
Ahistamist
on mitut liiki, kaasa arvatud alkoholism, narkootikumide tarvitamine ja
ravimite või toiduga liialdamine. Ahistamist tuleb ette kõikvõimalikes
olukordades, see hõlmab füüsilise ohu ja ulatub peksust ähvardusteni. Selle
hulka kuuluvad emotsionaalsed ja vaimsed traumad, mis tekivad pidevast
kriitikast ja mahategemisest või tunnustuse ja toetuse puudumisest. Igasugune
õiguste, individuaalsuse või privaatsuse mitteaustamine on ahistamine. Mis
tahes äärmuslik süsteem, olgu siis liig jäik või piiramatult vaba, on ahistav.
Usuline ahistamine, millest räägitakse vähem, võib olla sama hävitav, olgu siis
tegu jumaluse eitamise või dogmaatilise ja eelarvamusliku ususüsteemi
pealesundimisega. Varjatud mõõdupuuks on siin see, et kõik, mis paneb meid
tundma end halva inimesena, on ahistamine. Kes meist poleks kogenud kas või
mõnda olukorda, mis sisendas talle, et ta on seesmiselt halb, süüdi või ekslik?
Enamik
meist on lapsepõlveraskustega toime tulnud, surudes alla, peites endasse,
eirates või varjates oma nähtamatut mina, seda mina, mis:
• on
tundlik;
• on
haavatav;
• tahab
olla armastatud ja hellitatud;
• armastab
vaistlikult teisi inimesi ja tahab neid hellitada;
• mõistab
loomi, taimi ja loodust;
• on seotud
Jumaliku Allikaga (kõrgeima võimu või jumalusega, nagu seda mõistad),
hingedega, universumiga;
• oskab
sisemise hinge, loomuse, Jumaliku Allika nähtamatut keelt;
• on
intuitiivne, võib näha nägemusi, kuulda hääli, tunda tundeid ja teada asju tõe
sügavaimal tasandil.
Keegi meist pole täielikult suutnud oma nähtamatut mina ära peita. Kui sa tunned hingevalu, õnne, armastust või iha olla armastatud; kui jalutad üksi väljas või imetled tähtede ilu, siis oled pidevalt seotud oma nähtamatu minaga. Kuigi väliselt tahavad paljud meist sisemist mina alla suruda, et seda kaitsta, hävitada või varjata, ei suuda keegi seda täielikult teha. Olla elus tähendab omada nii enda nähtavat kui ka nähtamatut osa, mis on ühendatud ja toetavad teineteist. Me oleme elus tänu sellele, et vähemalt mõned meie nähtava ja nähtamatu mina aspektid toimivad koos. Me oleme elus, sest vähemalt osa meist tahab tõesti elus olla, ükskõik kui halb elu ka poleks või ei näiks olevat. Haigused, korratused, depressioon, keeldumised, probleemid, hädad, vaevad, stress, traumad, segadused, kahtlused – kõik need pärinevad nähtava ja nähtamatu mina ebatäiuslikest ühendustest.
Ma
nimetan nähtavat aineliseks
minaks ja nähtamatut vaimseks minaks. Kõik sellised vaevused*
nagu madal enesehinnang, lapsepõlvejärgne trauma, seksuaalne suutmatus, halvad
harjumused, rahaprobleemid, ebaterved suhted ja ühtse elulaadi hajumine
pärinevad ainelise ja vaimse mina vahelistest arusaamatustest ja eraldatusest.
Tervenemine
ja töö hingega
Tervenemine tähendab ainelise ja
vaimse, nähtava ja nähtamatu ühendamist. Samuti võib tervenemisprotsess
kujutada endast inimese nende erinevate osade taasühendamist, mis varem olid
küll seotud, ent trauma tagajärjel eraldusid või moodustasid uusi ühendusi.
Esimesel juhul võib vajalikuks osutuda töö mälestuste, energiate ja uskumuste
võrgustikuga või vanade ja praeguste suhete ülevaatamine, et kogeda kaua
vaoshoitud ning viga saanud tundeid ja siluda keha haavatud osi. Teisel juhul
tuleb võib-olla uurida oma hinge, vaimu ja keha neid külgi, mida me kunagi pole
uurinud. Mõlemal juhul tugineb tõeline tervenemine – täielikult elavaks ning
õnnelikuks saamise protsess – ainelise ja vaimse mina ühtesulatamisele.
Kuidas
me peaksime seda tegema? Võti peitub peegli paradoksis. Kuigi peegel ei kujuta
täpselt ja täielikult ei ainelist ega vaimset olemust, tuleb meil otsida
sellest identiteedi kolme olulist aspekti – keha, vaimu ja hinge. Meil tuleb
otsida ka ühenduspunkte, lävesid või väravaid, pöörduksi, mis seovad nähtavat
ja nähtamatut – keha, vaimu ja hinge.
Zachary
F. Lansdowne ütleb oma raamatus “Kiired ja esoteeriline psühholoogia”: “Pärast
sündi õpib inimolend ühendama eeterlikku keha tiheda füüsilise kehaga ning
seejärel vaimset keha emotsionaalse kehaga. Me alustame isiksuse integreerimist
hingega pärast seda, kui oleme õppinud koordineerima kõiki isiksuse aspekte.”
(Lansdowne, Zachary F. York Beach, ME, Samuel Weiser, Inc., 1989, 33.)
Peamine
on ära arvata, kuidas hingega töötada ja kuidas olla pöörduks. Töö pöördukse
kallal võib olla raske ja tuua kaasa valulised eneseuuringud, visad parandavad
toimingud ning lausa äärmuslikud võtted. Ent kujundades ümber oma mina
aineliste ja vaimsete aspektide vahelisi seoseid, vabastame end köidikutest,
mis hoiavad meid tagasi täiuslikkusest. Me vabastame end, et saada tõeliselt
elavateks, avatuteks ja õnnelikeks. Vabastame end tervenemiseks.
Ukse
avamine
Pöördukse kaudu sisenemine
tähendab eesmärgistatud ellu astumist. Arvan, et me kõik oleme sündinud
selleks, et saavutada mingi kindel eesmärk. Eesmärk on meie ülim kutse. See
pärineb hingest või olemusest, minast, mis oli ja on üks Jumaliku Allikaga ja
loomisenergiaga. Igaühel meist on erinev eesmärk, sest oleme ainulaadsed
olendid.
Minu
ettekujutus loomisprotsessist on lühidalt järgmine. Eraldudes Jumalikust
Allikast saime igaüks tõrviku, mis esindab üht Universumi tõde või põhimõtet.
See tõrvik on põhieesmärk, mille poole hing peab liikuma, kuni on selle
saavutanud. Aga kui hingele lisandus uusi dimensioone, nende seas vaim ja
lõpuks keha, hakkasid teda ilmselt segama takistused ja vastupanu. Sellepärast
astuvad hinged ühest elust teise; iga elu annab neile võimaluse elada erineva
eluülesandega, mis aitab vabaneda probleemist, uskumusest või kogemusest, mis
on takistanud põhieesmärgi saavutamist.
Eesmärgile elamine on dünaamiline protsess, mil vabaneme oma tõketest ja
väärtajudest, et väljendada oma tõelist mina. Praktilisest küljest võttes
tähendab eesmärgile elamine enda täielikku väljendamist, oma vaimse mina
väljendamist ainelises maailmas. Eesmärgile elamine on tõestuseks, et oleme
saavutanud täiuse. Vaimne mina näitab suunda. Aineline mina loob konkreetse
tegelikkuse. Kui need on omavahel täielikult seotud, oleme me need, kes suudame
olla. See on õnne võti.
Kuna
igaühel meist on erinev eesmärk, nõuab iga tervenemisprotsess eneseusaldust.
Võites tagasi oma nähtava ja nähtamatu mina, õpime aktsepteerima vastutust
nähtamatu mina mõistmisel ja sellekohaste mis tahes väärarusaamade ravimisel.
Kuidas?
“Esimeseks
sammuks on leida eneses rahu ja tasakaal, heita kõrvale kahtluse, viha,
eraldatuse ja hirmu energiad, mis takistavad meid ilmutamast oma täit
potentsiaali ...,” ütleb tšerokii juhtiv naistervendaja Dhyani Ywahoo oma
raamatus “Meie esivanemate hääled”. “Igaühel meist on vaja valgust välja
laulda. Seda ei saa keegi sinu eest teha. Sa ei või öelda lahti vastutusest oma
pühaduse ees.” (Ywahoo, Dhyani. Boston, Shambhala Publications, 1987, 257.)
Me
peame leppima vastutusega tuua oma sisemine vaimne mina välisesse ainelisse
tegelikkusse. Enese vastutuse tunnetamine võib tähendada teadmist, millal ja
kuidas kaitsta või avalikustada oma sisemisi tõdesid. See võib tähendada
praktiliste oskuste omandamist, mis aitavad tagada edu. Kindlasti tähendab see
ainelise ja vaimse mina vaheliste tõkete nõrgendamist. Mitte ainult eesmärgi
olemuse, vaid ka energiaringe täielik mõistmine muutub paratamatuks, sest keha,
vaimu ja hinge kaudu omandame teadmisi oma mina ja oma võimete kohta.
Energiaringe
tundmaõppimine nõuab rohkem, kui mis tahes teaduslik õpik suudab pakkuda. Tähtis
on mõista termineid tšakra, energiakeskus, kundalini, mana ja intuitsioon, sest need on vahendid, mida
võime kasutada oma ainelise ja vaimse mina ühendamisel. Tähtsaks muutub ka
isiklike hirmude, väljakutsete ja võimaluste mõistmine ja tunnustamine, sest
vaatevälja kitsendavate piirangute purustamine nõuab tahet.
Ma
olen oma isiklikul teel olnud vastamisi paljude tõkete ja väljakutsetega, et
vabaneda piiratud tajusid valitsevatest reeglitest. Kasvades üles kõrgema
keskklassi perekonnas, tundsin end osana perekonnast ja kultuurist. Mu keha
koosnes organitest, kudedest ja verest, vajas toitu ja riideid. Mu vaim vajas
õpikuid ja õpetust. Mu hing vajas päästmist, mille tagas iganädalane
pühapäevakooli külastamine.
Alles
kahekümnendates eluaastates hakkasin kahtlema nende konkreetsete reeglite
kehtivuses. Olin kaks korda surma äärel, mille põhjust arstid ei suutnud
diagnoosida. Kuigi tegin “õigeid asju”, ei olnud mu abielu õnnelik. Kuigi olin
täis tarkust ja ideesid, ei suutnud raamatud ja ülikoolid mu küsimustele
vastata.
Viimased neliteist aastat on möödunud otsingute tähe all, need on viinud mind Peruu džunglitest Inglismaale Tor of Glastonburysse, anatoomiaalaste tekstide juurest hinduismi müstitsismi juurde. Ma olen oma otsingutel kohanud palju kaasrändureid. Pinnale on jäänud üks tõde, mida rändajad on korranud: oma mina mõistmine sõltub tunnistamisest, et peale füüsilise kesta, mida on meile tegelikkusena esitatud, leidub meis veel palju-palju muud. Ywahool on selle tõe kirjeldamiseks toredad sõnad: “Me oleme päevad ja ööd ja me oleme taevatähed, mis valgustavad tähekambreid. Me oleme pühad olevused. Seda tõde meenutades tunned oma kehas päikese ja kuu spiraalset tantsu, mis rullib lahti vaimu suured saladused.” (Ywahoo, 100)
Peale
eneseusalduse nõuab teekond oma mina juurde, et õpiksime toime tulema
inimperekonna ja loodusjõudude ning muutustega. Nagu eesmärk on ukselävi
eneseväljenduse juurde, nii on see ka võimalus aidata teisi. Selle võimaluse
tõttu sõltub eesmärgi saavutamine, unistuste teostamine ja õnn sellest, kas
suudame murda barjäärid, mis takistavad meid teistega täielikult ühinemast.
Lagunenud suhted võivad tugineda omaenese ja teiste tõelise sisemise olemuse
mittemõistmisele, tegelikele tõelise elu traumadele. Olla pöörduks tähendab
suhtlemist inimestega, kes panevad asjad liikuma, ja avanemist inimestele, kes
aitavad sul vooluga kaasa minna. Meie vastastikuse sõltuvuse tõttu saab arusaam
suhetest nähtavate ja nähtamatute (inglid, vaimud-teejuhid ja Jumalik Allikas)
olevustega uue tähenduse.
Marlo
Morgan annab oma raamatus “Mutandi sõnum kõrgustiku jalamil” edasi tarkuse,
mille sai pärismaalastest õpetajatelt, keda ta kutsub Tõelisteks Inimesteks.
“Kõik
inimolevused on hinged, kes on siin maailmas vaid külas. Kõik hinged on
igavesed olendid. Kõik kohtumised teiste inimestega on kogemused ja kõik
kogemused on igavesed ühendused. Tõelised Inimesed sulgevad iga kogemuse ringi.
Me ei jäta otsi lahti ... Kui sa lahkud ringi sulgemata, teise inimese pärast
halb tunne südames, hakkab see hiljem su elus korduma. Sa ei kannata ainult ühe
korra, vaid taas ja taas, kuni õpid. On hea jälgida, õppida ja saada juhtunu
kohta targemaks.” (Morgan, Marlo. Lees Summit, MO, MM Co., 1991, 87–88.)
Mõisted karma, dharma, nöörid, kiired ja printsiibid selgitavad me suhteid laiemas kontekstis.
Vastastikune
seotus ja sõltuvus ei ole uus idee. Olen oma praktikas näinud neid tõdesid üha
uuesti ilmnemas. Üks selge näide puudutab klienti, kes oli kolmekümne kuue
aastaselt oma eluga väga rahulolematu. Ta ihkas armastavat abikaasat,
eesmärgistatud karjääri ja tervet keha, kuid tal polnud vahendeid neist millegi
saavutamiseks. Ma alustasin küsimusega, kes ta usub end olevat. Ta ei osanud
vastata. Mitme kuu kestel kasutasime paljusid vahendeid, et aidata tal koorida
endalt teda piiranud uskumuste ja kogemuste kihte.
See
oli valuline tee. Ta meenutas oma lapseea ahistatust; talle meenus, kuidas teda
halvaks nimetati. Ta ütles, et tema vanemad häbistasid teda sageli, sest ta
lihtsalt teadis, et inglid on olemas ja et taimed suudavad rääkida. Vähehaaval
hakkas ta unistama oma minast, mis oli varjul selle mina all, kelle oli loonud
tema elu. Selle asemel, et minu ja oma psühhoterapeudi juures hädaldada, asus
ta uurima, mida oma eluga peale hakata. Millised anded tal tegelikult olid? Keda
pidi ta aitama?
Sisemised
otsingud vähendasid tasahilju tema ülekaalu. Ta alustas oma äriga, pühendudes
sellele, millega lapsena oli tahtnud tegelda, ja hakates valmistama
kunstitooteid, mis aitasid inimestel end tunnetada ning näha oma sisemist
loomust väliste vahendite abil. Ta hakkas jälle inglitega kõnelema ning
mõistis, et väärib õnne. Kui ma teda viimati kohtasin, valmistus ta kolima –
oma uue abikaasaga.
See
ainelise ja vaimse mina vaheline keerdkäik, mil meie olemuselt langeb loor,
tuleb ette võtta, kui tahame tõelist ja õnnelikku mina. See algab mõistmisest,
et meis on rohkem, kui silmaga võib näha. Me oleme pühad olendid – olendid, kes
on terviklikud ja kes elavad terviklikult. Õnn tähendab selle tegelikkuse
saavutamist.
Holistlik
inimolend
Eetiline arst ütleb sulle,
et ravimid mõjuvad üksnes mõnikord, et analüüsid näitavad vaid osa tõde ja et
raviprotseduurid ei aita kõiki. Aus psühhoterapeut tunnistab, et sa ei saa
lihtsalt mõtelda ennast rikkaks, saledaks või õnnelikuks, samuti ei maksa õnnetunne
üüri ega tervenda haiget suhet. Isegi vaimulik hoiatab sind, et usk aitab vaid
teatud piirini. Imesid juhtub, aga usk ei taga ime sündi.
Võimsa
muutuse tekitamiseks peab ka ise tugevasti muutuma. Muutus toimub vaid siis,
kui põimime kokku kõik neli inimmõõdet – füüsilise, emotsionaalse, vaimse ja
hingelise. Need on neli mõõdet, mille koostoime loob mina ja elu mustri.
Idee,
et iga inimolend koosneb füüsilisest, vaimsest, emotsionaalsest ja hingelisest
mõõtmest, pole uus. Seda kontseptsiooni tuntakse holismi nime all. Holism, mida toetavad ja uurivad teadusharud
füüsikast meditsiini ja spiritismini, on usk, et inimesel on hulk tahke ja iga
tahk suhestub teistega. Tegelikult peegeldab iga tahk teisi. Kuigi pealtnäha on
piirjooned keha ja vaimu vahel selged, hägustuvad need süvatasandil. Näiteks
võib keha hoida, peegeldada ja välja elada seda, mida vaim kogeb. Kui ravime
mingit kehaosa, näiteks jalaluumurdu, siis mõjutame kaudselt ka kõiki teisi
tahke, nii vaimu kui ka hinge. Jala ravimine nõuab tunnete, mõtete ja hinge
osalust, et olla tõhus. Kui vaim eelistab haige olla, sest tahab töölt puududa,
võtab luumurru ravimine kindlasti päris palju aega.
Selline
vaimu ja keha vaheline side on viimasel ajal palju tõestust leidnud. Üks
hiljutine uurimus on kindlaks teinud, et luumurdude ravimise edukus ei olene
sugugi nii palju meditsiinist, kui arvata võiks. Kas luu paranemine sõltub
hoolduse heast tasemest, arsti võimekusest või mähise paigaldamise kiirusest?
Ei, kõige olulisem on see, kas inimesele meeldib tema töö või mitte. (See tõik
on leidnud kinnitust uurimustes, mis on kättesaadavad kiropraktika koolis
Northwestern College of Chiropractic, Bloomington, Minnesota.) Mitte-lääne ja
iidsed kultuurid on ammu olnud teadlikud vaimujõust, lisades sageli vaimu ja keha
sidemele hingesideme.
Morgan,
kes kirjeldab jalaluu paigaldamist koos oletatava imeraviga artiklis “Mutandi
sõnum kõrgustiku jalamil”, kirjutab: “Luud paika seades saatsid kaks
pärismaalasest arsti kehale ravivaid mõtteid. Nende peal ja südamel oli sama
palju tööd kui kätel ... Mis juhtuks Ameerikas, kui arstid usuksid inimkeha
tervendavasse jõusse sama palju kui ravimitesse?” (Morgan, 89)
Paljud
Ida-Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas tegutsevad arstid otsivad haigust
kõigepealt hingest, alles seejärel püüavad parandada keha. Mitmete Jaapani ja
Ameerika põlisrahvaste lähenemisviisiks on kõigepealt uurida haigestunu
perekonda, elulaadi või keskkonda. Vanad polüneeslased uskusid, et “enamik
sisehaigusi, välja arvatud mõned ilmsed ajutised haigestumised, on tekitatud
üleloomulikul teel hingede ja pahade vaimude poolt, sest haige või mõni tema
pereliige on mingist tabust üle astunud.” (Arthur W. Whistler, “Polüneesia
ravimtaimed”. Kauai, HI, National Tropical Botanical Garden, 1992.) Kuigi lääne
tsivilisatsioon on olnud nende ideede omaksvõtmisel pisut aeglane, leidub
siingi samade nähtuste kohta tõendeid, mida paljud alternatiivsed tervendajad
ja nende ravialused kinnitavad.
Keha,
vaimu ja hinge vahelise sideme on üsna üllataval kombel avastanud ja seda ka
edasi uurinud nüüdisaegne füüsika ja matemaatika. Paljud juhtivad füüsikud
kinnitavad, et holograafia teooria, suurim holismi toetav paradigma, selgitab
mõndagi universumi ja inimseisundi kohta. Uue füüsika alaste teoste hästituntud
autor Michael Talbot ütleb raamatus “Holograafiline Universum”: “Aju
konstrueerib matemaatiliselt objektiivset reaalsust, tõlgendades sagedusi, mis
on lõppkokkuvõttes projektsioonid teisest dimensioonist, aja ja ruumiülese
sügavama korra olemasolust: aju on hologramm, mis on mähitud holograafilisse
Universumisse.” (Talbot, Michael. New York, HarperCollins, 1991, 54.) Mõte
universumist kui hologrammist eeldab, et universum kui tervik peegeldub oma
osades ja et igas osas on pilt universumist kui tervikust.
Siit
edasi minnes on arukas arvata, et vaevus (dis-ease)
mina mingis osas – haigus, stress, halb suhe – viitab kogu olemuse haigusele ja
vastupidi. Kui me usume vaimus, et oleme halvad, võib see tekitada halva tunde,
panna meid mõtlema teistest halbu mõtteid ja lõpuks viia füüsiliselt halva
enesetundeni. On päris ilmne, et nii saab juhtuda vaid siis, kui keha, vaim ja
hing on omavahel ühenduses. Taas jõuame selleni, et pöörduks ühendab nähtavat
ja nähtamatut, ainelist ja vaimset.
Nii
mõeldes hakkavad objektiivne ja subjektiivne tegelikkus segunema. Kauaaegsed
ideed füüsilisest kehast, minast, mitteainelisest hingest ja emotsionaalsetest
reageeringutest hakkavad käest libisema, nagu nihkuvad tektoonilised maakoore
kihid. Uksed avanevad. Peeglid lähevad uduseks.
Kui
paradigmad nihkuvad, satume segadusse ja meil on vaja luua mingi uus mudel.
Loobugem tunnetamast end osade kogumina. Selle asemel kujutlegem ringe, mis
eksisteerivad ja avalduvad järjestikuste lainetena. Füüsiline keha hõljub
emotsionaalsesse tegelikkusse, mis seob meie mõtteviisid, mis omakorda ühinevad
vaimsete või intuitiivsete protsessidega ja hõljuvad siis tagasi füüsilisse
kehasse.
Me
võime laineteooriat tõestada kvandi olemasoluga. Kvandid on aatomisisesed
osakesed, mida peetakse kõige universumis oleva põhiosisteks. Imeväikesed
energiaühikud, kvandid, suudavad eksisteerida nii lainete kui osakeste kujul
ning hõljuda ühest vormist teise. Talbot märgib, et kvant liigub tavaliselt
lainena, voolates vaba ja katkematu energiavoona. Ta ütleb: “Ainus kord, kui
kvant ilmutab end osakesena, on siis, kui me teda uurime.” (Talbot, 34)
Nähtamatu kvant muutub nähtavaks, kui tema mõju mõõdetakse.
Rakendades
sama mõtet enda ja oma elu puhul, on selle idee tähendus tohutu. Kui koosneme
kvantidest nagu kõik muu universumis, siis pole mitte ainult võimalik, vaid ka
tõenäoline, et koosneme nii nähtavast kui nähtamatust energiast. Võime
eksisteerida üheaegselt materiaalsel ja vaimsel kujul. Meie olemasolu sõltub
sellest, kuidas me end tajume. Meie peegelpilt muutub, kui muudame oma vaateid.
Me võtame enda alla üheaegselt tegeliku ja teise, mittenähtava ruumi. Me võime
eksisteerida üheaegselt mitmes ajastus. Meid võib tervendada ja samas võime
vajada jätkuvat tervenemist.
Tervenemise
ja õnne tuumaks on töö kvantidega, energiaühikutega, mis pendeldavad nähtava ja
nähtamatu vahel ning on suutelised muutuma või ühenduma orgaaniliseks rakuks,
tundeks, mõtteks või hinge osaks. Et sel tasandil tegusalt toimida, peame
suutma viia oma keha, vaimu ja hinge kokku. Peame suutma avada enese eri tahkude
vahelise pöördukse. Peame ajakohastama oma arusaama inimese energiaringest –
kehast, vaimust ja hingest –, et mahutada sinna vastutuse nii ainelise kui ka
vaimse olu eest. See mitte ainult ei kiirenda tervenemist, vaid mõjutab ka
teiste elusid.
Me
räägime nüüd tervikust, filosoofiast, mida selgitas Ywahoo, kui viitas oma
rahvale tšerokiidele. “Indiaani vaim otsib alati tervikut,” ütleb ta. “Haiguse
ravi pole kunagi suunatud vaid ühele energiakeskusele, vaid tunnetusele, et
inimene on kontiinum. Kui me oleme mõtlev osa,
siis anname probleemile energiat. Parem on tunda tervikut.” (Ywahoo, 263)
Käesolev
raamat tugineb uskumusele, et oleme ainelised ja vaimsed olevused ning
eksisteerime üheaegselt mõlemal tasandil. Eeldades, et need olendi kaks tahku
saavad suhestuda ja seetõttu mõjutavad teineteist positiivselt või
negatiivselt, vajame tõhusat põhimõtete, tööriistade ja reeglite komplekti, mis
võimaldaks ühendada need kaks tahku enese hüvanguks.
Kolmekümne
kahe tšakra süsteem ongi niisugune tervik. Me alles uurime seda ja sellega
liituvaid kontsepte, et maksimeerida positiivseid ühendusi ainelise ja vaimse
mina vahel. Sama tähtis on arutelu mina tahkudest, mille ülesanne on otsustada,
mis võib juhtuda ja mis peab juhtuma. Hinge eesmärk on määratud ja antud, sest hing
on mina tahk, mis kannab jumalikust allikast – Jumalast, Buddhast, Vaimust,
Loojast, Kristusest või mõnest muust kõrgemast jõust – tulenevat eesmärki.
Seetõttu on see mina tahk vastutav.
Käesolev
raamat eeldab tõepoolest kõrgema vaimse jõu, Jumaliku Allika olemasolu, millega
on kõik hinged ühenduses. Selle ühenduse tugevdamine ja säilitamine hinge abil
on täisväärtuslikuks eluks oluline. Ühise vaimse tagapõhja tõttu viitan koos
paljude oma klientidega sellele Jumalikule Allikale kui Jumalale. Sellegipoolest julgustan kõiki oma kliente – ja lugejaid
– lähtuma töös hingega omaenda vaimsetest vaadetest.
Inimese
täielik energiaringe
Üks asi, mis puudub
alternatiivmeditsiini, metafüüsikute ja AMA-heakskiiduga meedikute selgitustes oma
ravimeetodi kohta, on selge ettekujutus inimese energiaringest, mis ei hõlmaks
ainult meie olemuse ainelisi ja vaimseid külgi, vaid ka viidatud pöördust
ainelise ja vaimse tõelisuse vahel. Uus
tšakraravi esitab seisukoha meie olemuse nähtavate ja nähtamatute tahkude
kohta ning tutvustab mitmeid meetodeid, mida võib kasutada selle sissepääsu
avamiseks.
Tšakrad ja energiapunktid
Holistlik inimene toetub
minu töökogemuse põhjal kolmekümne kahele energiakeskusele. Neist kaksteist on
tšakrad, mis on füüsilise organismi selgroog. Ülejäänud kakskümmend
energiakeskust eksisteerivad vaimsel tasandil. Nende energiakeskuste olemuse
mõistmine on murrangulise tähtsusega iseenda, oma tõdede ja eesmärkide
mõistmiseks.
Tšakrad
reguleerivad, säilitavad ja juhivad meie olemuse füüsilisi, emotsionaalseid,
vaimseid ja hingelisi tahke füüsilisel tasandil. Tšakrad on pöörduksed või
väravad keha, vaimu ja hinge vahel. Richard Gerber ütleb raamatus
“Vibratsioonravi”: “Tšakrad on eriotstarbelised energiakeskused, mis ühendavad
meid mitmedimensioonilise universumiga. Tšakrad on dimensioonilised väravad
õrnades kehades, mis võtavad vastu ja töötlevad kõrgema vibratsiooniliga
energiat, et seda saaks korralikult assimileerida ja kasutada füüsilise keha
muutmiseks.” (Gerber, Richard. Santa Fe, Bear & Company, 1988, 370.)
Termin
tšakra on pärit sanskriti keelest ja
tähendab valguseratast. Tšakra pole ei rohkemat ega vähemat kui valguseratas,
mis pöörleb meie energiaringes ja läbi selle. C. W. Leadbeater kirjeldas oma
klassikalises tekstis “Tšakrad” tšakraid nii: “Tšakrad ehk jõukeskmed on
ühenduspunktid, mille kaudu energia voolab inimese ühest kehast teise ... kõik
need rattad on pidevas pöörlemises ja kõrgemast maailmast voolab pidevalt iga
ratta rummu ehk avatud suhu jõud.” (Leadbeater, C. W. The Theosophical
Publishing House, Wheaton, IL, 1927, 4–5.)
On
olemas olulised ja vähemolulised tšakrad. Olulised tšakrad juhivad meie kõige
tähtsamaid talitlusi ja voogusid; vähemolulised tšakrad hoolitsevad
vähemtähtsate vajaduste eest. Tähtsad on kõik, kuid nende erinevusi võiks
võrrelda arterite ja kapillaaridega. Arteri haavamine on katastroof, sest meil
on vaid mõned arterid ja igaüks neist on elus püsimiseks oluline. Haavatud
kapillaar tekitab vähe häda. Kapillaare on tuhandeid ja kuigi nad on tähtsad,
võivad üht selle paranemiseni asendada teised.
Kaheteistkümnest
füüsilise orientatsiooniga tšakrast paiknevad seitse tegelikus füüsilises
kehas. Neid tšakraid tunnevad enamik ida kultuure ja mitmed Lõuna-Ameerika
kultuurid (näiteks maajad) juba tuhandeid aastaid ning hiljuti on hakanud neid
kasutama ka paljud lääne holistlikud ravitsejad. Samas pole minu teada ükski
ravitseja piisavalt uurinud kehas paikneva seitsme tšakra kõigi dimensioonide
tagakülgi, eelistades heita pilku vaid esiküljele. Käesolev raamat selgitab
kehas paiknevate tšakrate olemust ja funktsioone mõlemast küljest, samuti seda,
kuidas selgroog ja selle lülid toimivad pöördustena, mis ühendavad tšakrate
esi- ja tagakülgi.
Viiele
kehavälisele tšakrale, mis on seotud meie nähtava eksistentsiga, viidatakse
muudes tekstides vaid kaudselt. Minu teadmised neist tšakratest on pärit
eeskätt mu enda tööst. Need moodustavad koos seitsme kehasisese tšakraga
võrgustiku, millel on tervenemise ja avanemise seisukohast uskumatu jõud.
Ülejäänud
kahtekümmend energiakeskust, mis
eksisteerivad nähtamatuses, on teistes raamatutes käsitletud vaid üldjoontes.
Käesolev raamat uurib kõiki tšakraid ja energiapunkte, et leida pöörduksed
kehaväliste tšakrate ja kehasiseste energiakeskuste ja ringete vahel.
Aurad
Meie energiaringe teine
tähtis külg on aura: valgusvood, mis
ümbritsevad kõike elavat. Los Angeleses California ülikooli juures asuvas
neuropsühhiaatria instituudis korraldatud uurimustes kasutati kõrgsageduslikku
fotograafiat, et tõestada inimese sõrmeotstest eralduvate siniste ja valgete
kiirte olemasolu. Kui uurimisalune pildistamise ajal erutus, muutus värv
punaselaiguliseks. Ühel uuritaval, kes jäi purju, oli fotodel tume hägu ümber
käte (Alfred Stetler, “PSI-ravitsemine”. New York, Bantam Books, 1976, 75–76).
Mitmed uuemad uurimused toetavad samuti aura olemasolu.
Usun,
et iga auravoog on ühenduses inimese ühe tšakraga ja et tšakrad on ühenduses
nähtavate organitega ning seega meie pärisolemusega. Barbara Ann Brennan,
endine NASA teadlane ja nüüdne tunnustatud ravitseja, näeb seda seost
tihendina, mis reguleerib energiavahetust. “Tšakra punkti või tippu, kus see
ühineb põhilise jõuvooluga, nimetatakse juureks või tšakrasüdamikuks. Südamikus
on tihend, mis kontrollib selle tšakra kaudu toimuvat aura kihtide vahelist
energiavahetust. See tähendab, et kõigil seitsmel tšakral on seitse kihti ja
iga kiht vastab kihile auraväljas.” (Barbara Ann Brennan, “Valgus kätest:
inimese energiavälja abil ravitsemise õpetus”. New York, Bantam Books, 1987.)
Ma
usun sedagi, et kui kõik meie kaksteist tšakrat on mõjutatud energiatest, mida
toome siia ellu oma kogemuste kaudu, ja kahekümne kõrgema energiapunkti
peegeldustest, võivad aurad meist piltlikult lugusid kõnelda. Hoides
projektsioone kõigest sellest, mis on juhtunud või praegu ja ehk ka edaspidi
juhtumas, töötavad need auravood vaimse energia toitekeskustena, mis võivad
muuta või tervendada meie minevikku, olevikku ja tulevikku.
Kiired
Kolmas põhiline meid
mõjutav energia on kiired, mida tavaliselt defineeritakse universaalse energia
lainetena. On palju erinevat liiki kiiri, sest universaalseid energiaidki on
palju. Oma töös näen ma kuut peamist pöördust ehk sissepääsu nendele kiirtele,
lisaks kolmekümmend kahte väiksemat sissepääsu. Nende toitekeskuste isoleerimine
füüsilises või energeetilises organismis on tähtis, sest sel viisil õpime
juhtima nii sisenevaid kui ka väljuvaid universaalse energia voogusid. Juhtides
oma kiirte kulgu, võime tõhusalt parandada suhteid, tööprobleeme, füüsilisi
haigusi ja paljusid teisi probleeme.
Enese
paigutamine mingi kiirega samale joonele võib samuti abi pakkuda. Sinu võime
teatud tüüpi kiiri ligi meelitada sõltub su üldisest energiaringest,
isiksusest, tervenemisvajadusest, eesmärgist ja arenguprotsessist. Paljud
inimesed leiavad, et nende kiirte kaudu on mugav astuda ühendusse vaimolendite
või -olemustega. Uurides seda võimalust, soovitan ma kiirte energia
sisselaskmise ja väljasaatmise muid meetodeid, sest ühe olendi toime teise
kaudu võib põhjustada raskusi, mis kaaluvad üles saadud kasu.
Printsiibid
Universaalsete kiirte vood
ning ainelise ja vaimse energia vastastikune mõju meie energiaringes alluvad
juhiste kogumile, mida nimetatakse printsiipideks.
Printsiibid ei ole reeglid, vaid juhised. Erinevus seisneb selles, et reeglid
on jäigad, aga juhised paindlikud. Mõistes printsiipe, mis reguleerivad meie
organismi, võib säästa end hulgast raskustest, juhtida end eemale vigadest ja
võtta suuna edule. Asume uurima printsiipe, mille alusel ma töötan, ja nende
paljusid rakendusviise.
Muud
ravikäsitused
On veel mõned käsitused,
mida tuleks mõista. Enamik neist on seotud vajadusega leida oma eesmärk kui
tervenemisvahend ja see protsess on meestel ja naistel pisut erinev.
Kui
töötame energiate ja nende rakendamise kallal, peame hoidma meeles, et
eksisteerivad soolised erinevused. Sellel, miks mehed ja naised näivad mitte
kunagi üksteist mõistvat, on oma põhjus. Teades, kuidas oma energiaringega
kõige paremini töötada, järgides soost lähtuvaid rakendusi, võib märksa
paremini mõista praegust segadust energia suhtes.
Kundalini
Üks sooline erinevus peitub
kundalini kasutamises. See on
eluenergia vägi, mida sageli sümboliseerib madu. Kundalini on plahvatav
energia, mida ida traditsioonis on sageli kasutatud ja hästi dokumenteeritud;
paljud näevad kundalinit tahte-, kire- ja füüsilises energias. Teistest
kultuuridest leiab samu ideid. Näiteks õpetavad maaja targad, et “me oleme
seitsme valguse jõu ühendus, mis rändab mao kujul, igavesti lainetavas
liikumises ja taktis.” (Hunbatz Men, “Maaja teaduse ja religiooni saladused”.
Tõlk. Diane Gubiseh Ayala ja James Jennings Dunlapp II. Santa Fe, NM, Bear
& Company, 1990, 126.)
Kui
New Age toob lääne kultuuri õpetuse
kundalinist, kubiseb see valearusaamadest (kujutlused sisemistest ohtudest,
kasutamist ettevalmistavad etapid). Segadus energia ümber, mida paljud peavad
põhiliseks eneseteostusjõuks, tekib teadmiste puudumisest. Enamik inimesi ei
tea, et:
1. kundalini on
tegelikult energia, mis on ühenduses kõrgeima vaimse energia punktiga;
2. see mõjutab
mehi ja naisi erinevalt;
3. selleni võib
jõuda ja seda saab kasutada aineliste ja vaimsete juurdepääsupunktide kaudu.
Usun,
et niisuguse “maoenergia” kasutamine on väga oluline arenemiseks, eneseteadlikkuse
säilitamiseks ja omaenese jõu ammutamiseks. Jagan Richard Gerberi vaadet, et
“kundalini on ilmutuslik loov jõud, mis aitab leida tšakrad, vabastada keha
keskustest kogunenud stressi ja tõsta teadvust kõrgemale vaimsele tasandile”
(Gerber, 389). Me hakkame uurima kundalinit kui tõhusat tööriista või pöördust,
mis tegelikult seob kogu inimese energiaringet, kui seda kasutatakse kooskõlas
teise võrdväärselt tõhusa energiaga.
Mana
See teine energia on mana. Kahuna ravijad Hawaiil teavad, et
mana on elujõud, mis tungib läbi kogu universumi ja mille kontsentratsioon
kõiges elavas on kõrge (Serge King, “Kahuna ravi”. Wheaton, IL, The
Theosophical Publishing House, 1983, 62–63.) Kuna seda kasutatakse ilmutuste,
imetegude ja ravitsemise ajal, on mana-energia tervenemisprotsessis väga
oluline.
Karma ja dharma
Meil on end uurides
tingimata vaja käia teed, mida on käinud teised metafüüsikud. Nii uurime veel
kaht tähtsat käsitust: karmat ja dharmat. Karmat
nähakse enamasti õiglase tasuna: me kordame oma vigu ja dilemmasid, kuni teeme
õige valiku. Mina näen karmat hoopis teistsuguse protsessina, milles osalemise
otsustame me tegelikult ise.
Frederic
Wiederman näeb karmat “kõigi meie tegude tagajärgede kogusummana”. Ta ütleb:
“Olenemata sellest, kas me teod loovad positiivse või negatiivse karma,
kinnitab karma seadus, et peame kogema oma tegude tagajärgi. Kuigi see ... võib
näida siduvana ..., on see tegelikkuses päris vabastav.” Wiederman vaatleb
karma seadust kosmilise tagasiside süsteemina, mis teadvustab meile meie
tegusid, andes nii võimaluse neist õppida (Frederic Wiederman, “Kahe maailma vahel: terviklikkuse
mõistatus”. Wheaton, IL, The Theosophical Publishing House, 1986, 76–77.) Tegin
endale mõned segadust tekitanud seigad karma kohta selgeks ja tajusin järgmist:
1. Tegeliku
energiakeskusega (tšakraga) on ühendatud karmakeskus. Töö selle
energiakeskusega on võtmeks puhastumisel enesekohastest väärarusaamadest.
2. Karmat
võib pöörduste kaudu muuta igas energiakeskuses või tšakras.
3. Karma on tähtis vaid seepärast, et juhib meid dharma juurde;
dharma muundumisprotsess on ainus, mis võimaldab meil muuta karmaenergiat
(valust tarkuseks).
Kui
karma on protsess, mis tõukab meid tagasi minevikku, siis dharma on protsess, mis tõukab meid edasi tuleviku poole. Dharma
tähendab tegelikult eesmärki. Wiederman selgitab: “Selle kohus on teenida elu
ja suurendada jumalateadvust mis tahes viisil, mis kõige paremini sobib isiku
annete ja teadmistetasemega. Hinge kutset võib vaadelda kui kavandit, mis sisaldab
teavet, miks me siin oleme.” (Wiederman, 76) Kui karmaenergiat õigesti
rakendada, võib see kiirendada dharmaprotsessi, mis omakorda kiirendab
tervenemisprotsessi. Dharma on peaaegu alati ühendatud hingega ja hingekehaga,
mida tuleb tõhusalt ühte sulatada vaimu- ja füüsilise kehaga, et saavutada
täitumus. Me uurime vahendeid, kuidas niisugust tervikut moodustada.
Nöörid
Veel üks seda raamatut
läbiv teema on nööri mõiste. Nöörid
on energeetilised ühendusteed inimeste, olendite või inimese eri tahkude vahel,
mis toovad meie ellu negatiivseid suhteid. Eesmärk ja suhe on sama mündi kaks
külge. Me vajame inimesi, et oma eesmärki saavutada, ja eesmärki, et oma
suhteid mõista. Nöör tekib siis, kui seome end kellegagi, et sattuda silmitsi
oma puudustega. See kohtumine võib näida pealtnäha kasulik, kuni saame aru, et
säärased kohtumised tulenevad hirmust ja enesehävituslikest uskumustest. Nende
uskumuste tulemuseks on käitumismustrid, mis loovad enesehävituslikke harjumusi
ja piiravad sõlmitud suhete kvaliteeti.
Nöörid
on eriti ohtlikud, sest võivad ajas edasi kanduda. Nad võivad asuda me
olemasolu (minevikuelude või selle elu) kestel hingest hinge, vaimust vaimu või
kehast kehasse või mis tahes muusse hinge, vaimu ja keha kooslusesse. Nad
võivad meid mõjutada otseselt või kaudselt, alati kahjustades (erandiks on nöör
ema ja vastsündinu vahel). Nöörid sulgevad energiaringe, täites avad, mis
peavad selles olema, varjutades peeglid, mis peavad olema selged, ja hävitades
barjäärid, mis peavad olema tugevad. Lühidalt öelduna, me ei saa tõhusalt – või
üldse – töötada oma energiaringega, uurimata nööre ja põhjusi, miks neist kinni
hoiame.
Kõiki
neid termineid – tšakra, aura, kiired, printsiibid, kundalini, mana, karma,
dharma ja nöörid – on tutvustatud selleks, et oleks lihtsam õppida tundma oma
energiaringet. Need mõisted võivad ühe jaoks olla uued ja teisele tuttavad.
Olenemata nende tuntusest on nad siin esitatud kutsena kogeda üht tähtsaimat
sündmust oma elus. See on kutse astuda üle lävepaku kohtuma iseenesega.