KÜLLUS
Deepak Chopra, MD
Küllus
Sisemine teekond rikkuseni
Tõlkinud Kaire Puumets-Sõber
Kirjastus Suur Puu
SISUKORD
Sissejuhatus.
Küllus ja sisemine teekond 7
ESIMENE OSA
RAHAJOOGA 13
Dharma ja raha 16
Raha ja töö 33
Loova intelligentsuse voog 45
Lihtne teadlikkus 54
TEINE OSA
KÜLLUSE OTSINGUL 62
KOLMAS OSA
LOOVA INTELLIGENTSUSE ANNID 80
Tšakrasüsteem
7. tšakra. Õndsuse allikas 89
6. tšakra. Ülim intelligentsus 98
5. tšakra. Maagilised sõnad 121
4. tšakra. Siirad emotsioonid 137
3. tšakra. Jõuline tegevus 158
2. tšakra. Soovide tee 176
1. tšakra. Täielikult maandatud 197
Epiloog. Meie ühine vaimne
tulevik 215
Tänusõnad 219
Register 221
SISSEJUHATUS
KÜLLUS JA
SISEMINE TEEKOND
Sellest, kuidas raha teenida, on kirjutatud palju raamatuid, kuid see
raamat on minu arvates kordumatu, sest avab tee sisemisele küllusele. Ma soovin
lugejale näidata, et küllus on teadvuse seisund. Teadvus on lõputu ja seetõttu
on tal lõputult pakkuda. See on iidne tõde, mis asub India joogasüsteemi
keskmes. Hoopis enam kui joogaharjutused, mida õpetatakse joogatunnis (neist selles raamatus ei räägita), on need joogatõed,
mis puudutavad igat liiki teostumust elus, sealhulgas materiaalset rahulolu ehk
rikkust. Jooga on suurepärane sõna ja selle tähendus kätkeb veelgi võrratumat
nägemust. Sanskriti keeles tähendab sõna jooga liitumist või ühinemist.
Sellest on tuletatud ingliskeelne sõna yoke (ee ike), aga kui ike
toob meelde keskaegse vankri, mida veab ikkes härg, siis jooga valgustab täiesti
uut reaalsust. Asjad, mida me tavaliselt hoiame lahus, on selles reaalsuses ühtsed.
Kaks peamist asja, mida lahus hoiame, on need kaks
maailma, milles elame. Üks maailm on seal, füüsiline asjade ja teiste
inimeste maailm. Teine maailm on siin, kus meel on pidevalt aktiivne,
tekitades mõtteid ja aistinguid. Jooga eesmärk on tuua need kaks maailma kokku.
Kui sa suudad seda, siis oled õnnelik ja edukas.
Jooga kerkis esile iidsest veedakultuurist, mis oli India
elu kujundanud sajandeid ja kus raha polnud tabu, vähemalt mitte vaimsetel põhjustel.
Elu esmaseks saavutuseks oli kuulutatud artha, mis sanskriti keeles tähendab
rikkust. Jooga põhimõtteid järgides saad elada elu, mida oled loodud elama – jätkusuutlikku,
külluslikku ja rõõmsat. Ja raha tuleb mööda seda teed sinu juurde, et sellist
elu toetada.
See annab sulle aimu, miks jooga vaatenurk on nii suurepärane.
Sügavamal tasandil on jooga seotud valgustumisega, kuid selles raamatus seatud
eesmärgi saavutamiseks piisab õnnest ja edust; see on väärt eesmärk, mida on
jooga abil võimalik saavutada palju lihtsamalt, kiiremini ja valutumalt, kui
ilmselt aimatagi oskad.
Karmis tegelikkuses, eriti praegustel segastel aegadel,
suhtub enamik inimesi lubadusse „Raha tuleb“ skeptiliselt. Raha on inimeste
peamine murekoht, näitavad küsitlused. Raha ei teki kaugeltki iseenesest, vaid
eeldab rasket tööd ja võitlust. Sul peab olema raha ellujäämiseks, aga veelgi
enam vajad seda arenguks. Arvamusuuringute järgi peab isegi kõige jõukamates lääneriikides
vaid umbes kolmandik vastanutest ennast edukaks.
Rahamuredest vabanemise võti ei ole rohkem pingutamine
ega igapäevane võitlus, mis kestab ühe kauge päevani tulevikus, mil saad
pensionile jääda ja end turvaliselt tunda. Seda päeva, mida on seostatud kuuekümne
viienda eluaastaga, lükatakse aina kaugemale ja kaugemale tulevikku. Paljud
inimesed, isegi need, kellel on väga head rahalised väljavaated, arvavad end töötavat
senikaua, kuni on jõudnud kuhugi seitsmekümnendate eluaastate keskpaika. Samas
pole mingit garantiid, et pensionile jäämine toob turvatunde, ammugi heaolu.
Vanadus on hasartmäng igal rindel, aga eelkõige tervise ja raha vallas. Kui sul
on olemas mõlemad, siis oled saavutanud midagi tõeliselt haruldast, eduka homse
ajal, mil enamik inimesi ei ela hästi ka täna.
„Raha tuleb“ eeldab hoopis
teistsugust lähenemist kõigele rahaga seonduvale. Vaja on teadvuse nihet,
suurimat muutust, mida on võimalik ette kujutada, sest kokku saavad kaks
maailma – siin ja seal. Kui see juhtub, hakkab elu kulgema mööda üht varjatud
rada. Sa ei jätka välist töö, raha, perekonna, suhete, kohustuste ja nõudmiste
teed. Samas ei juhi sind ka sisemised tõekspidamised, vanad tingimused, mured, kapriisid, segadused, konfliktid ega muud vastuolulised psüühilised elemendid. Kumbki maailm on
vaid pool reaalsust. Kui hoiad kaks poolt lahus, ei saa sa olla terviklik. Sind
juhivad kas välised asjaolud või sisemised konfliktid.
Jooga kogu eesmärk, kui see ühendab kaht maailma,
sisemist ja välist, on nende harmoneerimine. See saab juhtuda ainult teadvuses.
Sa saad muuta ainult seda, millest oled teadlik. Saades teadlikumaks, võid
leida varjatud tee, mis viib kokku selle, kes sa tegelikult oled, ja elu, mida
oled loodud elama. Raha tuleb, sest seda, mida sa tõeliselt vajad ja soovid, ei
jäeta jumaliku ettehoolde, hea rahakarma, elu kapriiside või tujuka õnne
hooleks. Lühidalt, teadvuse seisund toob õnne ja edu koos rahaga, mida nende
saavutamiseks vaja on.
Ma tean, et joogat on harva rahaga seostatud. Läänes on
inimestele tuttav ainult üks jooga haru – hatha jooga. See on kehaline tegevus,
mis seostub joogatrenniga ja on praegu enneolematu populaarsuse laineharjal
(olen ka ise seda varjamatu entusiasmiga harrastanud). Nendel lehekülgedel ei
tegele me hatha joogaga, aga kui sa seda harrastad või oled selle vastu huvi
tundnud, siis tead, et asendid, mida hatha jooga õpetab, ühendavad meele ja
keha. See ühtib jooga üldise nägemusega tuua kokku kaks asja, mida me
tavaliselt hoiame lahus.
Vastab tõele, et raha eest ei saa õnne osta. Aga
vaesusega saab osta viletsust. Minu arvates on vaesuse ja vaimsuse vahele võrdusmärgi
panemine tohutu viga. Vähenõudlik elu, maistest vajadustest lahtiütlemine ja
peaaegu kogu ärkvelolekuaja pühendamine vaimsetele tegevustele on voorus, ent
tegelikult ei valiks ei idas ega läänes kuigi paljud sellist elu. Vaesus ei tee
sind vaimult rikkaks, olgu see vagadusest valitud vabatahtlik kasinus või
sunnitud viletsus, mille eest pole võimalik põgeneda.
Tegelik elueesmärk on kõigil üks: saada osa vaimu küllusest
ja ammutada sellest kõike, mida vaja. Kas vajadus on sama mis soov? Kas jooga täidab
kõik sinu soovid ja külvab sind rikkusega üle? Need on valed küsimused. Jooga
toob sisemise rõõmu, mis on ainuke tõeline edu mõõt. Kui lubame endal
fantaseerida ja soovime raha asemel rahuldust, kompenseerib rõõm puudujäägi.
See raamat on koostatud nii, et esimene osa käsitleb raha
ja rikkust. Teine osa vaatleb külluse kõiki tahkusid. Joogast ammutame
teadvusse seda, mis on meile kõige väärtuslikum: armastus, kaastunne, ilu, tõde,
loovus ja isiklik kasv. Mida enam oled teadvel, seda paremini sellele küllusele
ligi pääsed. Kolmandas osas jõuame jooga sügavaima tasandini, kus lõputute võimaluste
väljast tärkab õndsusteadvus. Selle osa keskmes on tšakrasüsteem: seitse
tasandit, kus teadvus saab peenhäälestuda ja täielikult ärgata.
Kui jooga suudab siin ja praegu rõõmu pakkuda, siis see,
mida vajad, ja see, mida soovid, harmoneeruvad, sest kogu sinu olemasolu on
harmooniline. Omades sellist terviknägemust ja teades, et kõik on saavutatav,
alustame.
Esimene osa
Rahajooga
Jooga tagab meile parima viisi raha saamiseks ja
kasutamiseks, sellele tegeliku väärtuse andmiseks ja selle abil edu ja õnne
saavutamiseks. Ma tean, kui üllatav see väide on. India vaimsust seostatakse
lahtiütlemise ja maailmast irdumisega. Meile on omane ettekujutus valge
habemega erakust, kes mediteerib kõrgel Himaalaja koopas. Tegelikult ei ole
jooga religioosses mõttes vaimne õpetus. Jooga on teadus, mis käsitleb teadvust.
Kui
sa tead, kuidas teadvus tegelikult toimib, siis avastad, et midagi on juhtumas:
sina muutud koos sellega. Mitte millegi muu tundmaõppimine ei avalda sama võimast
mõju. Sa võid olla entusiastlik, isegi rõõmus, õppides midagi muud – ajalugu,
geograafiat, füüsikat jne –, kuid sa ei muutu sisemiselt: sa ei koge sellist
isiklikku transformatsiooni, mille kutsub esile jooga.
Sellel on rahaga vahetu seos, ükskõik
kui kummaline see esmapilgul ka ei
tundu. Hinge tasandil valitseb suuremeelsus. See avaldub järgmiselt:
•
lõputu küllus
•
lõputud võimalused
•
piiramatu loovus
•
halastus, heldus ja armastav
headus
•
kestev armastus
•
piiritu andmine
Need on sünnipärased annid ja inimese teadvus on loodud
neid väljendama. Kui väljendad neid oma elus, oled sõna otseses mõttes tõeliselt
rikas. Rikkuse mõõtmine ainuüksi rahaga näitab vaimset tühjust. (Ma ei tea reggae-muusikast
midagi, aga suurepärane reggae-muusik Bob Marley rääkis nagu joogi, kui ütles:
„Mõned inimesed on nii vaesed, et neil pole muud peale raha.“)
Et saavutada kestev rikkus, mis muudab elu tähendusrikkaks,
väärtuslikuks ja jätkusuutlikuks, raja oma igapäevaelu vaimu küllusele. Kõik
muu, mida soovid, järgneb iseenesest.
Kui oled loonud teadvuse ja raha vahelise ühenduse,
oled astunud õigele teele. Raha ei tähenda Fort Knoxi kulda ega kõiki mööda
taskuid ja rahakotte ringlevaid rahatähti. Raha on teadvuse tööriist. Seetõttu
määrab teadvuse tasand selle, kuidas raha näed, saad ja kasutad. Teadvus on
alati liikvel ja nii ka raha. Teadvus motiveerib otsima elus enamat, raha järgneb
talle ja muudab selle teekonna kergemaks – kui teda on piisavalt.
Kui muudad oma suhtumist ega sea enam sihiks raha, vaid
elult rohkem saamist, on sul teadvuse tugi. Joogas pakub sellist tuge dharma,
mis sanskriti keeles tähendab alal hoidmist või toetust. Kui järgid oma
dharmat, nagu tavaliselt öeldakse, järgneb küllus. Kui sa oled oma dharmast
kaugenenud, on sinu kogemus kesine. Ilma teadvuse toeta pole midagi väärtuslikku
võimalik saavutada.
Raha aluseks on võimas idee, mis
hakkas plahvatuslikult levima, kui oli kord tekkinud (vanim rahaühik, millele
arheoloogid on jälile jõudnud, on umbes viie tuhande aasta tagune Mesopotaamia
seekel), ning püsib ka tänapäeval endiselt elujõulisena. Inimmõistuse
leiutisena täidab raha nelja erinevat ülesannet, mis on inimühiskonnale
vajalikud. Raha on meile preemia, väärtus, vajadus ja vahetusvahend. Tee paus
ja mõtle, miks vajad raha sina, ja sa näed, et kõik neli on sinu elus olemas.
Preemia: raha, mis pannakse
lapse sünnipäevakaardi vahele, töötajale makstav palk ja restoranis kelnerile jäetav
jootraha on preemiad.
Väärtus: sünnipäevakaardi
vahele pandud raha on puhas kingitus, mida pole pidanud välja teenima, aga see
annab lapsele, kes raha saab, edasi sõnumi, et ta on väärtuslik. Teenitud palk
näitab töö väärtust, mis on paljudele inimestele enesehinnangu mõõdupuu.
Vajadus: me elame keset
teenindusmajandust, mis on loodud palju enamaks kui inimeste aineliste
vajaduste rahuldamiseks. Kui vajad arsti, kõrgharidust, uusi rehve või tuhandet
muud asja, on raha see, mis selle sulle annab, isegi näiliselt üleliigsed asjad
nagu hooajal trendikad tossud või suurema lameekraanteleri.
Vahetusvahend: raha ületab lõhe
kahe asja vahel, mille väärtus ei kattu. Kui sul on müüa maastikuratas ja minul
on vastu pakkuda ainult kümmekond muna, tuleb need vahetada rahaks, et kaupa
teha.
Kõik need ideed ja paljud muud raha
ümber keerlevad mõtted on teadvuse sünnitised. Seda on lihtne selgitada. Jooga
lisab veel ühe puuduva lüli, mis osutub esmatähtsaks: mida lähemale jõutakse
teadvuse allikale, seda rohkem on teadvusel jõudu. Teisendades selle jõu
ihaldatud asjadeks ja rahaks, millega nende eest maksta, muudetakse teadvus
rikkuseks.
Raha ei saa sellest heade ja halbade valikute
sasipuntrast välja sortida. Kuna raha on seotud kõigega, mida vajame, väärtustame,
tunnustame ja vahetame, siis on see tegelikult teadvuse maksevahend. Sa leiad
ja jagad rõõmu, saad tunda armastust, sõprust, perekonna- ja tööelu, võimalusi,
edu ja tagasilööke ning raha on sellega alati kuidagi seotud.
Jooga vaates on teadvus loov. See
annab meelele mõtted, tunded, inspiratsiooni, läbimurded, kaemused,
ahhaa-hetked ja kõik muu, mida väärtustame, sealhulgas armastuse, kaastunde, rõõmu
ja intelligentsuse. Mida lähemal ollakse teadvuse
sisemisele vaiksele allikale, seda enam saadakse neist hüvedest osa.
Judokristlikus traditsioonis on neid hüvesid seostatud armulise jumala
ettehooldusega. Jooga seevastu keskendub inimesele endale, mitte välisele
jumalikule jõule.
Keskendudes iseendale, pole me mitte üksnes kõrgemad
primaadid, vaid ka lõputu puhta teadvuse väljendused. Me oleme olemas selleks,
et tunda rõõmu mis tahes loovast võimalusest, mille poole soovime püüelda.
Joogas ei ole väärtushinnanguid. See on teadvust käsitlev teadus, mitte
moraalikoodeks. Kõik soovid on võrdsed kohe teadvusse ilmudes. See, mis meile
hea on, jääb siiski meie otsustada.