Jeffrey Long,
MD
Jumal
ja elu pärast surma
Sisukord
1. Sissejuhatus 9
2. Jumala uuring 35
3. Armastus 51
4. Universaalne armastus 73
5. Eesmärk, mõte ja inimsuhted 91
6. Kohtuotsus 101
7. Avastused ja ilmutused 115
8. Taevas 131
9. Põrgulikud kogemused 151
10. Jumal ja religioon 167
Lõppsõna
185
Märkused
189
Esimene peatükk
Sissejuhatus
Meie vaatenurk sarnaneb väikse
lapse omale, kes siseneb hiiglaslikku raamatukokku, mis on täis erinevates
keeltes raamatuid. Laps teab, et keegi pidi need raamatud kirjutama. Ta ei tea,
kuidas. Laps adub ähmaselt, et raamatute paigutuse määrab kord, kuid ta ei tea,
missugune see on. Selline, mulle tundub, on ka kõige intelligentsema inimese
suhtumine Jumalasse.1
Albert Einstein
On lihtne näha, miks surmalähedased kogemused (SLK)
inimesi paeluvad. Need on mind köitnud mitukümmend aastat. Koolitatud arstina
tean, mis peaks olema võimalik, kui keha surma eel lakkab töötamast. Ajal, mil
mälu ei tohiks enam toimida ning inimesed on vaieldamatult teadvusetud või
isegi surnud, on osa neist võimelised tajuma ning hiljem kirjeldama selgeid ja
terviklikke kogemusi. Paljud kirjeldavad detaile oma keha ümber toimuvast kõrvaltvaataja
positsioonilt. Ainuüksi ajukahjustus ei suuda seletada niisugust fenomeni.
Need kirjeldused pole üksnes
meditsiiniliselt võimatud, vaid ühtlasi pajatavad müstilisest maailmast, mis on
inimkonnale alati huvi äratanud, kuid mille kohta puuduvad otsesed tõendid:
hauatagune maailm, paik, kus mõned kohtuvad Jumala, lahkunud sugulaste ja
teiste vaimsete olenditega.
Oma eelmises raamatus “Surmajärgse
elu tõendid” toetusin enam kui tuhande kolmesajale SLK-le
ja näitasin, et need pole üksnes meditsiiniliselt ja loogiliselt seletatavad, jõudes
järelduseni, et tegemist on usaldusväärsete mälestustega inimeste kogemustest.
Samuti võtsin kokku nende kogemuste kõige iseloomulikumad jooned. Käesolevas
raamatus jätkan samade teemadega, uurides paljusid lugusid, aga keskendudes
samas rohkem ka sellele tähelepanuväärsele maailmale, mille inimesed
teispoolsuses eest leidsid.
Meie olukord SLK mõistmisel on
sarnane muistsele avastusretkede ajastule, mil inimkond õppis tundma
eksootilisi mandreid. Kui meresõitjad olid pikkadelt rännakutelt naasnud ja oma
tähelepanekud kirja pannud, võrdlesid õpetlased mitmete meresõitjate ülestähendusi,
eristades kattuvusi lahknevustest ning jõudes nii konkreetse võõramaa kõige tõenäolisema
geograafia, kultuuri, rituaalide ja traditsioonide kirjelduseni. Meie
situatsioon on samalaadne, kui püüame mõista hauatagust maailma.
Surmalähedased kogemused on üllatavalt
tavalised. Ühe arvamusküsitluse järgi oli SLK-d elu jooksul kogenud ligikaudu 5 protsenti
vastanutest. Selle ja teiste küsitluste järgi võime pakkuda, et maailmas on
miljoneid inimesi, kellel on olnud SLK.2 Nende arv on tänapäeval kasvanud suuresti seoses täiustunud
elustamisvõtetega.3 Edusammud meditsiinitehnikas ja kiirabitöötajate
väljaõppes on aidanud inimesi, kes poleks varem ellu jäänud. Tänu sellele
kasvab SLK juhtumite arv tõenäoliselt enneolematu tasemeni.
Surmalähedaste
kogemuste sisu rabav järjepidevus on tähelepanuväärne. Uurinud SLK-d tõsiselt üle
viieteistkümne aasta, imestan endiselt, kui uskumatult ühetaolised on need
kogemused, hoolimata inimese vanusest, kultuuritaustast,
haridusest või elupaigast.
Võrreldes
omavahel erinevaid kogemusi, kujuneb selge pilt sellest teisest maailmast. Näiteks,
nagu me hiljem põhjalikumalt uurime, iseloomustab neid tunnistusi rabav üksmeel
selles, kuidas tajutakse jumalikkust. Need, kes enda sõnutsi kohtusid taevaliku
olendiga, kirjeldavad Jumalat kui olendit, kes kiirgab armastust, valgust, armu
ja leplikkust. See pole religioosne dogma ega teoloogia, vaid üks kõige
sagedasem väide erinevate isikute poolt, kes on kohtunud taevaliku olendiga.
Teisisõnu, nad ei esita ega peegelda pelgalt isiklikke religioosseid tundeid või
uskumusi, vaid kirjeldavad muistsete maadeavastajate kombel üht entiteeti, kellega kokku puutusid. Tõsiasi, et nad
kirjutavad nendest kohtumistest nii sarnaselt, kinnitab, et nad on tõepoolest kohtunud sama Olendiga.
Minu eesmärk selles raamatus on
anda rangelt teaduslik ülevaade surmajärgsest maailmast, toetudes inimestele,
kellel on olnud surmalähedane kogemus.
Kokkupuuted surmajärgse eluga
Enne kui süüvime üksikasjalikumalt surmajärgse elu
maailma, tuleb mul anda ülevaade sellest, mida me teame surmalähedasest
kogemusest üldiselt. Nagu ma kirjutasin oma esimeses raamatus “Surmajärgse elu
tõendid”, puutusin esmakordselt SLK ideega kokku residentuuris Iowa ülikoolis,
kui lugesin üht artiklit meditsiiniajakirjast Journal
of the American Medical Association. Georgia osariigi kardioloog Dr
Michael Sabom kirjutas, kuidas oli uurinud põhjalikult
107 napilt surmasuust pääsenud inimese juhtumeid. Paljud neist said surmalähedase
kogemuse, mida ka ilmekate visuaalsete detailidega kirjeldasid. Dr Sabom kaitses oma uurimistulemusi nende ees, kes
kinnitasid, et tegemist on “surmafantaasiaga” või “hapnikuvaeguses aju
ilmingutega, kui see püüab toime tulla ärevustega, mille on tekitanud “meditsiinilised protseduurid ja
kuuldav kõne””.4
Sellest ajendatuna lugesin Dr Raymond Moody klassikaks saanud
teost “Elu pärast elu” – raamat, mis tutvustas surmalähedase kogemuse
fenomeni tervele maailmale5. Meistriteos nii filosoofia
kui ka loogika vallas, on see teos kohustuslik lugemine igaühele, kes on
huvitatud SLK uuringutest.
Ma jätkasin
õpinguid kiiritusonkoloogia alal, mis tegeleb vähihaiguste kiiritusraviga, ja
selles valdkonnas töötan tänaseni. Samal ajal täiendasin oma teadmisi SLK
kohta. Mind paelus mõistatus, kuidas võisid inimesed, kelle süda oli lakanud löömast,
saada erksaid kogemusi, mida nad hiljem pidasid oma elu tähendusrikkamaiks.
“Kas ei peaks vereringluse puududes olema selge ja pikaajaline meelemärkus võimatu?”
arutasin endamisi. Ometi võis lugeda SLK kirjeldustest, kuidas teadvus kehast
eraldus. “Mis siin toimub?” imestasin.
Mida rohkem
ma SLK kohta teada sain, seda enam see mind köitis, iseäranis kuna nii loogika
kui ka tõendid, mis järgemööda ilmsiks tulid, ei lubanud mul neid kogemusi
eirata. Nagu iga teine, nii murdsin minagi pead küsimuse üle, mis meiega
juhtub, kui me sureme. SLK juhtumikirjeldused näisid otseselt vastavat sellele
küsimusele. Paljudes eluvaldkondades, kui seisame vastamisi tundmatusega,
otsime inimest, kes on niisuguse katsumuse juba läbinud, et saada temalt nõu ja
vastuseid. Seega kui meid huvitab, mis juhtub siis, kui me sureme, on täiesti mõistuspärane
kuulata neid, kes tõepoolest on olnud
suremas või isegi kliiniliselt surnud.
Kuigi tundsin SLK
juhtumikirjelduste vastu sügavat huvi, polnud mul sel eluperioodil aega, et ise
läbi viia ulatuslikku uurimust või otsida uusi kirjeldusi. Leidsin, et on vaja
veel sadu juhtumikirjeldusi, mille põhjal oleks võimalik konkreetseid järeldusi
teha, et SLK uuringud muutuksid tõeliseks teaduseks. Tollal, 1980. aastatel,
tuli uurijatel SLK juhtumeid otsides sageli tugineda suuliselt levivale infole
või viidetele.
Siis tuli internet. Peagi ühendas
see tehnoloogia omavahel inimesi, kaotades vahemaa, mis neid varem eraldas. Ma
taipasin, et arvutitehnoloogiat ja internetti kasutades võin jõuda nii paljude
surmalähedast kogemust kogenuteni (SLKk) kui võimalik.
Oletasin, et võin nõnda koguda üheks teadusuuringuks piisavalt
juhtumikirjeldusi. Tegin plaani, kuidas seda teha, ja panin oma ettevõtmisele
isegi nime: Surmalähedaste Kogemuste Uurimise Sihtasutus (Near
Death Experience Research Foundation, NDERF).
Ma tunnen kõigi vastu, kes on
surmasuust pääsenud ja kel on olnud julgust jagada oma sügavalt isiklikke
lugusid, ülimat lugupidamist ja austust. Ainult siis, kui need inimesed
julgevad rääkida, on meil võimalik uurida surmalähedasi kogemusi teaduslikult.
Tahtsin luua turvalise ja lihtsa viisi, kuidas need inimesed saaksid oma
lugusid jagada.
Ma rajasin SLK ametlikuks
uurimiseks Surmalähedaste Kogemuste Uurimise Sihtasutuse (NDERF). 1998. aastal, kui meil olid kasutada kõik eelised,
mida pakkus internet, lõin NDERF-i veebilehe www.nderf.org. NDERF-i veebilehel
saavad SLKk-d jagada oma lugusid ja vastata üksikasjalikule
küsimustikule oma kogemuse kohta. See küsimustik on tõesti väga üksikasjalik,
sisaldades praegusel hetkel rohkem kui sadat küsimust ja kogudes
informatsiooni, mida on tarvis, et mõista nii SLK individuaalseid elemente kui
ka SLK-d kui terviknähtust. Küsimuste rohkus on viinud SLK uuringud täiesti
uuele tasemele, mille tõttu on meil varasemast laiem ülevaade selle kogemuse
erinevatest külgedest ja sügavamatest tähendustest.
Näiteks ei uuri NDERF-i küsitlus
pelgalt SLK ülesehitust, vaid ühtlasi muutusi, mis on leidnud aset pärast
SLK-d, näiteks muutusi lähisuhetes (“Kas sinu lähisuhted on muutunud sinu kogemuse tagajärjel?”),
usulistes hoiakutes (“Kas sinu usulised hoiakud/tavad on muutunud sinu kogemuse
tagajärjel?”) ning väärtustes (“Kas sinu väärtused või uskumused muutusid pärast
sinu kogemust?”). Hiljem näeme, et need küsimused pakuvad rikkalikku
uurimismaterjali.
Jumal ja temaga seonduvad SLK
aspektid võetakse luubi alla küsimustega “Kas sa omandasid oma kogemuse ajal
teadmise/teadlikkuse Jumala või mõne ülima olendi olemasolu (või olematuse)
kohta?”, “Kas sa tajusid mõne müstilise olendi lähedust või millegi müstilise
kohalolu või kuulsid tundmatut häält?”, “Kas sa nägid ebamaist valgust?”, “Kas
sa nägid lahkunute vaime või religioosseid olendeid?” ning “Kas sa puutusid
kokku mõne olendiga, kes varem elas maal ja keda mingi religioon tunneb
nimepidi (näiteks Jeesus, Muhammad, Buddha jne) või
said temast teadlikuks?”.
Kui NDERF-i veebileht 1998.
aastal valmis sai, ei osanud ma aimatagi, kui edukaks see ettevõtmine osutub.
NDERF levis inimeste seas kulutulena ja muutis mu elu alatiseks. Aastate
jooksul on NDERF puudutanud miljonite inimeste elusid. On tähelepanuväärne, et
NDERF-is on oma surmalähedast kogemust jaganud üle
nelja tuhande inimese. Tänu sellele, kui paljud SLK-d on nüüd kättesaadavad, loete
te praegu suurimat teadaolevat uurimust SLK-de kohta.
Nii jõuamegi teise tähtsa
NDERF-i eesmärgini. Algusest saadik on NDERF olnud avalik teenus. NDERF-i
oluline eesmärk on vastu võtta ja jagada surmalähedasi kogemusi üle terve
maailma. Osa NDERF-i veebilehest on tõlgitud rohkem kui neljasaja vabatahtliku
poolt enam kui kahekümnesse keelde. See on võimalik tänu NDERF-i
veebihalduri Jody Longi erakordsele pühendumusele.
Samuti on NDERF aidanud paljudel ajakirjanikel leida SLKk-sid
televisiooni ja raadiosaadete, aga ka ajalehtede ja ajakirjade jaoks. Aastate vältel
on NDERF saanud tuhandeid e-kirju ja neile vastanud. Algusest peale on NDERF-i
teenuseid pakutud piiranguteta ja tasuta. NDERF-i kallal on tõepoolest
töötatud armastusest asja vastu.
Neli tuhat SLK juhtumit, mille
olen oma karjääri vältel läbi vaadanud, osutavad ühel häälel maailma, mida me
kutsume surmajärgseks eluks, tegelikkusele. Niisiis pole üllatav, et peaaegu kõik
inimesed, kellel on olnud surmalähedane kogemus, usuvad isiklikele kogemustele
tuginedes surmajärgsesse ellu. Siin on mõned andmebaasist leitud tüüpilised mõtted:
•
Oma kehast
lahkumine kinnitas mulle, et me võime eksisteerida füüsilisest kehast väljaspool6.
•
Kahtlemata
elame edasi – igavesti. Surma pole olemas. On vaid millegi läbimine või tagasipöördumine
koju7.
•
Kindlasti
sain ma teadlikuks, et elu kestab pärast füüsilist/maist surma edasi8.
•
Ma olin
teadlik, et olen kuskil suurepärases paigas, ning kui mind ümbritsesid inimesed,
kelle kohta teadsin, et nad on surnud – olin täis armastust ja ümbritsetud
armastusest9.
Need mõtted peegeldavad
kohtumist maailmaga, mida soovime sellest raamatus uurida lähemalt.
Ülevaade surmalähedastest
kogemustest
Enne oma uurimistöö tulemuste arutamist tahan esmalt
esitada täpse ülevaate sellest, mis on surmalähedane kogemus ja mis juhtub SLK
ajal.
Surmalähedasel kogemusel puudub üldtunnustatud
definitsioon. Oma uurimistöö jaoks valisin surmalähedase kogemuse
defineerimiseks tavamõistusliku ja laialt aktsepteeritud lähenemise. Mõiste
“surmalähedane kogemus” moodustub kahest komponendist: surma lähedal olemine
ja kogemuse läbi elamine samal ajal. Minu uurimistöös toimusid surmalähedased
kogemused vaid juhul, kui inimene oli füüsiliselt tõesti surma lähedal. SLKk on sõna-sõnalt surma lävel. SLK-d juhtuvad, kui
inimesed on õnnetuse või haiguse tõttu füüsiliselt sedavõrd raskes seisundis,
et on täiesti teadvuseta ja võivad olla kliiniliselt surnud, süda seiskunud või
hingamine lakanud. Niisuguse teadvusetuse ajal leiab aset SLK kogemus.
Selles
raamatus puutub lugeja kokku mitmete NDERF-i uurimuste tulemustega. Suurim
uurimistöö sisaldab 1122 üksteise järel jagatud SLK-d – see tähendab, et
valimi aluseks on üksnes veebiküsimustikule vastamise aeg. See mahukas uurimus
kasutas NDERF-i küsitluse versiooni, mis oli tarvitusel vahetult enne hetkel
kasutuses olevat versiooni10. Praeguses NDERF-i küsitluse versioonis
leidub mitmeid uusi küsimusi, mis on olulised uurimaks seda osa SLK-st, mis
puudutab Jumalat ja surmajärgset elu. Samuti on selles raamatus esitatud
tulemused kolme sajast üksteise järel jagatud SLK-st, mis vastavad praeguse
NDERF-i küsitluse versioonile.
Need kaks hilisemat NDERF-i küsitluse
versiooni sisaldasid SLK mõõdiku küsimusi11. SLK mõõdik esitab
kuusteist küsimust kogemuse sisu kohta. See on olemasolevatest enim tunnustatud
uurimusmeetod, aidates eristada kogemusi, mis on SLK-d, neist, mis seda ei ole.
Kõik SLKk-d, kelle vastuseid me käsitleme,
said SLK mõõdiku järgi 7 või enam punkti, kinnitades, et nende kogemused on
kahtlemata SLK-d.
Kuigi ükski surmalähedane
kogemus ei sarnane ühegi teisega, tõuseb tuhandetest juhtumikirjeldustest esile
teatud tunnustest koosnev järjepidev muster. See fakt on osa põhjusest, miks võime
olla veendunud nende tunnuste tõesuses. Tuginedes oma uurimistööle ja teiste
selle eriala uurijate kinnitustele, saame tuvastada kaksteist tunnust, mis
tavaliselt esinevad kindlas järjekorras.12 Ma kirjeldasin neid tunnuseid täpsemalt
oma eelmises raamatus, ent annan kiirülevaate neist ka siin:
1. Kehaväline
kogemus (KVK)
2.
Teravnenud tajud
3. Tugevad ja enamasti
positiivsed emotsioonid või tunded
4.
Sisenemine tunnelisse või selle läbimine
5.
Kohtumine müstilise või särava valgusega
6. Kohtumine teiste isikutega, kas müstiliste olendite
või surnud sugulaste või sõpradega
7. Muutunud aja- või ruumitaju
8. Elu ülevaade
9. Sattumine ebamaistesse
(taevastesse) paikadesse
10. Millegi erilise teadasaamine
või õppimine
11. Piiri või barjäärini jõudmine
12. Naasmine kehasse, kas
vabatahtlikult või mitte
SLK
toimumiseks pole vajalikud kõik tunnused, aga enamik inimesi kogeb vähemalt
mitut neist. Viimane kui üks nendest kaheteistkümnest tunnusest on võimas
kogemus – niisugune, mis võib inimest muuta. Allpool on esitatud näide
iga tunnuse kohta, mis on võetud NDERF-i veebilehele laekunud
juhtumikirjeldustest. Lisaks on märgitud selle tunnuse sagedus NDERF-i küsitlusele
vastanute seas. Selles raamatus tsiteeritud SLK kirjeldused on tavaliselt selguse
huvides ümber sõnastatud. Nii muutmata kujul tsitaadi kui ka sellega seotud SLK
täispika versiooni võib leida NDERF-i veebilehelt.